Maksudeta: 1.05€
Toitainete meister kapsaste seas.
Väga varajane sort. Väga vastupidav varitsemisele, kiulistele vartele ja lõhenemisele.
Külviaeg: aprill.
Istikute istutamine: mai.
Saagikoristus: juuni, juuli.
Istutusmeetodid: külvamine avamaale või seemikute kaudu.
Taimede vaheline kaugus: 15 cm.
Ridade vaheline kaugus: 30 cm.
Eng.: Kohlrabi. Suom.: Kyssäkaali. Sven.: Kålrabbi. Bot.: Brassica oleracea L. convar. gongylodes L.
* Nuikapsas mõjub hästi närvisüsteemile, maksale ja sapipõiele. Ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane taim. Erinevalt valgest peakapsast ei moodusta ta pead vaid kasvatab ümmarguse nuia kujulise juurika, on kapsastest üks varasemaid. Kasvatatakse istikutest ja otsekülvist. Agrotehnika sarnaneb valge peakapsa kasvatamisega.
Erinevalt teistest kapsaliikidest istutakse nuikapsa istikud madalale, kattes mullaga ainult juurestiku (sügava istutuse korral venib viljaosa piklikuks). Istutustihedus on 25 cm x 25 cm. Kastmist ja väetamist teostatakse vilja moodustamise ajal. Koristatakse vilju, kui vilja läbimõõt on 8-12 cm (ülevalminult muutuvad nad puiseks ja kiuliseks). Säilitatakse temperatuuril 0 kraadi C, 95 %-lise õhuniiskuse juures 1,5-2 kuud.
Nuikapsa vili on mahlane, tugeva konsistensiga helerohelisest kuni tumevioletseni (olenevalt sordist). Omab dieetilist tähtsust ja meeldivaid maitseomadusi, sisaldab suhkruid, suurel hulgal mineraalaineid: kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, aga ka vitamiine (niatriini, riboflamiini, tiamiini). Vitamiini C sisalduselt ei jää nuikapsas alla sidrunile ja apelsinile.
Nuikapsa toiduks kasutamine mõjub hästi närvisüsteemile, ainevahetusele, seedetrakti tööle, maksale ja sapipõiele.